• No results found

Resolušuvdna SPR:a nuoraidkonferánssas Liksjoes golggotmánu 2-5 b. 2008

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Share "Resolušuvdna SPR:a nuoraidkonferánssas Liksjoes golggotmánu 2-5 b. 2008"

Copied!
1
0
0

Loading.... (view fulltext now)

Full text

(1)

SPR:s ungdomskonferens 2-5 oktober 2008

Resolušuvdna SPR:a nuoraidkonferánssas Liksjoes golggotmánu 2-5 b. 2008

SPR:a nuoraidkonferánssas Liksjoes golggotmánu 2-5 b. 2008 čáđahuvvui guorahallan joavkobarggu bokte gos konferánsa buvttii oainnáhusa sámi servodaga hástalusain boahtte áiggi. Mii sámi nuorat Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas addit iežamet sáttasáni

ihttábeaivvi buolvvaide.

Mii sámi nuorat oaidnit ávkki ráhkadit deaivvadanbáikkiid visot sámi nuoraide.

Riikagullevašvuođas ii min mielas nu stuorra mearkkašupmi. Beroškeahttá jus mii orrut Norggas, Ruoŧas, Suomas dahje Ruoššas de gullat mii ovtta ja seamme álbmogii. Dan dihte mii hálidit fuomášuhttit deattu addit bargui vuođđudit buotsámi nuoraidorganisašuvnna oktasaš deaivvadanbáikin visot sámi nuoraide. Mii ávžžuhit dan dihte SPR:a addit alla vuoruheami dán jearaldahkii.

Konferánssas dolloje guokte hárjehallama, gos mii joavkkuin ságastalaimet jearaldagaid mat ledje válbmejuvvon ovddalgihtii. Mii nuorat attiimet dás min oainnu das mainna Sámedikkit berrejit bargat. Ovdamearkkat áššiin maid mii gieđahalaimet ledje oahpahus, giella ja

virtuálalaš deaivvadanbáikkit. Konkrehtalaš doaibmabidjosat maid mii evttoheaimmet ledje o.m.d. stipeanddat sámi oahpaheaddjestudeanttaide, kvoteren oahpahusásahus, oktasaš giellaarenat ja sámi soasiálalaš deaivvadanbáiki fierpmádagas. Dárkileabbut diehtojuohkin čálálaš hámis ságastallamiin gávdno mildosis dán resolušuvdnii.

Buot deháleamos jearaldat mii lea ožžon ollu beroštumi min oasseváldiin lea temá psyhkálaš dearvvašvuohta. Mii leat suorganan dainna go muhtin nuorra sámit vedjet nu heajut ahte duođaid válljejit iežaset sorbmet. Konferánssas mis ledje logaldallit geat muitale got sii ieža guhkes áiigiid ledje veadján heajut ja got sii ožžo veahki. Mis ledje maid áššedovdit, ea.ie psykologat, mat logaldalle áššis. Sii deattuhedje dárbbu duostat rahpat iežas iežas

lagamušaide, muhto maid ámmatveahki ohcat. Jearaldat oaččui stuorra beroštumi

oasseváldiid gaskkas. Iešsorbmen ja deprešuvdna lea guhká leamaš ja lea ain tabuášši man birra lea váttis ságastit. Dan sivas mii oaivvildeimmet ahte lea hui dehálaš ahte váttisvuohta fuomášahttojuvvo. Mii olaheaimmet dili gos rahpasit sáhtiimet ášši ságastallat. Mii

oaivvildeaimmet ahte ámmatveahkki lea dehálaš mas lea máhttu sámi kultuvrra birra, nugo boazealáhusa ja iežá sámi ealáhusaid birra.

Psyhkálaš buohcan ferte leahkit guovddážis Sámedikki barggus. Sámedikkit berrejit bargat vuođđudit sámi hámiid ámmat doarjagis sámiide geat dáinna gillájit.

Liksjoe 2008-10-05

References

Related documents

Sámi youth are worried about the impacts of climate change on the traditional livelihoods and culture of the Sámi people.. We Sámis are one nation inside

§ 52 Go ráđđádallan lea loahpahuvvon, de manná ságadoalli čađa daid evttohusaid mat leat ovddiduvvon ja dárkkista ahte dat leat ipmirduvvon njuolga. Dan maŋŋel ii leat

Nubbi eaktu dehe – rámmaeaktu Sámediggái – mas lea meark- kašupmi ollu dain bohtosiin mii oaidnit iskkadeamis mii lea stáh- ta politihka birra dálááiggis, namalassii

(Unnimusat okta máttarváhnen geas lea leamaš sámegiella ruovttugiellan ferte čállojuvvot dása jus iežát ovddit buolvvain eai leat leamaš sámegielagat. Fuomáš! Dieđut su

Mii oaidnit ahte deaŧalaš lea álggahit soabadanproseassaid mat buhtadit daid negatiivvalaš váikkuhusaid ja ovdáneami mat leat čuohcan sámi álbmogii, sihke oktasaččat

Mijjieh aaj tjïertestibie daerpies kultuvrelle sjïehtedamme prosessigujmie nïerhkedh mah maahtoem jïh daajroem saemien tsiehkiej bïjre tjirkieh, juktie vueptiestidh jïh

Konferánsa deattuha ahte stáhtat leat geatnegahtton ollašuhttit sámi mánáid ja nuoraid rievtti eallit iežaset kultuvrra mielde, dovddastit iežas oskui ja doaimmahit dan,

Staterna skall bidra till att Sametingen årligen får fasta anslag för en anpassning till klimatförändringar, till forskning kring dessa och för att utveckla sin egen politik